"Seekordne kogukondade esindajate kokkukutsumine on märgilise tähendusega,“ leidis Vainupea külavanem Mario Luik, kes lubas arutelul kindlasti osaleda ja oma kogemuse põhjal kaasa rääkida.

„Kahjuks ei ole kogukondade ja vabaühenduste esindajatega viimastel aastatel üldse säärast suhtlust toimunud, millest oleks saanud sündida avatum, arvestav ning igas mõttes elu vallas edasiviiv koostöö,“ ütles Luik. „ Väga loodan, et vallavalitsuse esindajad osalevad ümarlaual selge tahte ning plaaniga sellest, kuidas Haljala vallas sõltumata võimukandjate vahetusest järjepidevalt ning sisukalt kogukondi kaasatakse.“

Kõrged ootused kohtumisele on ka Haljala valla arendus- ja kogukonnaspetsialistil Anneli Kivisaarel, kes ütles, et vahepealsete kohtumiste vaesete koroona aastate tõttu on seda enam põhjust kohtuda.

Kivisaare sõnul on kohtumise eesmärgiks arutleda vabaühenduste tegevuse üle. „Meil on juba mõnda aega olnud laual aktuaalse teemana MTÜde toetamise mitmekesistamine ja ka kaasava eelarve parem rakendamine,“ selgitas Kivisaar, kelle eestvedada on olnud kogukonnavõrgustiku loomine haldusreformi järgses Haljalas.

Kivisaar märkis, et erinevaid lahendusi on arutatud erinevate osapooltega, ent nüüd on aeg sealmaal, et tuua kõik huvitatud osapooled ühise laua taha ja võimalikud lahendused üheskoos läbi rääkida. „Oluline, et me kõik saaksime asjadest ühtmoodi aru ja et kõigil oleks võimalik kaasa rääkida enne kui tehakse eelnõud, mida volikogu ette viia,“ lisas ta.

Üks tulisemaid teemasid Haljala valla kogukonna seas on praegu ilmselt kaasav eelarve, mis annab eelise suurema rahvaarvuga piirkondadele ja väiksemad kogukonnad võivad jääda kõrvale. „Tegelikult on neid kitsaskohti veelgi, kuid neid me kohtumisel arutamegi,“ rääkis valla esindaja.

„Ma tõesti loodan, et kogukonna esindajad tulevad meiega sel pühapäeval laua taha,“ ütles Kivisaar, kes tihtipeale kogukonna leige huvi tõttu valla arengudokumentidega kaasamisüritustel mõne üksiku kaasamõtlejaga rahulduma peab.

Ka Vainupea külavanem Mario Luik tõdes, et kogukonna esindajad peavad suutma end konkreetselt väljendama. „Rohkearvuline osavõtt annaks kinnitust, et teema läheb päriselt korda. Näen koosloomes suurt potentsiaali, kuid selleks peavad kõik osapooled pingutama, eesmärgiga koos edasi liikuda - valla inimestele igas mõttes atraktiivsema elukeskkonna suunas. Toetusrahade jagamine on igati oluline ja vajalik, kuid kordades rohkem loevad jagatud väärtused, ühine visioon, usaldus ning läbi tegude avalduv tahe koos ära teha,“ märkis Vainupea külavanem

Kindlasti lubas koosviimisele minna ka Haljala alevikuvanem Margus Laigu. „Kahjuks hetkel viimase aja sündmuste valguses pole vald kogukondadega nii mitmeski teemas viitsinud suhelda ja pinged on üsna suureks kasvanud,“ oli Laigu oma ütlemistes kriitiline. „Ootan, et valla esindajad kõneleksid "arusaadavas keeles", et kuidas meil hetkel kogukondadega suhtlemine ja toetamine toimub, mis on lähiaja muudatused ja mis suunas kaugemas tulevikus liigume. Samuti loodan, et see kokkusaamine võtab pingeid maha ja saame paremaks.“

Kogukonna esindajate all peetakse Haljala vallas silmas külade, kantide, kandikogude ja seltside esindajaid. Haljala vald töötas 2019 aastal välja aleviku- ja külavanema ning kandikogu statuudi, mille alusel on kogukondadel võimalik suhelda vallaga ja kaasa rääkida neid puudutavadel teemadel. Paljudele Haljala valla küladele on valitud külavanem. Külad on koondunud kandipõhiselt, paljudel Haljala valla kantidel on ka oma kandivanem.

Allikas: Lääne-Virumaa Uudised